Tervise tagaajamise nädal 2010.

Servus lugemishuvilised noored.

Täna juhtus nii, et kirjutan esimese reaalelulise sissekande, mis on mõjutatud viimase nädala sündmustest. Nimelt on külmetushaigus mind murdnud  ja laastanud ning pärast nädalat erinevate „keemiliste“ ja looduslike ravimite kasutamist pole olukord kuigi palju paranenud. Tavaliselt möödub selline haigus mul mõne päevaga, kuid seekord omab see ka erinevaid uusi külgi nagu kõrvade lukus olemine. Seega tekkis huvi, kas üldse mõni ravimeetod toimib siin ilmas või ei.

Esimene katse oli ennetustöö. Tundes haiguse vimma sissetungi, hakkasin kohe hoolikalt soojas riides käima ning Kallim segas kokku ilgemaitselise tervisepommi külmetuse vastu, mis koosnes meest, sidrunist ja ingverist. Suutsin pooleteise ööpäevaga väikese kausi täie lõpuks nahka pista ja lootsin, et klassikalised loodusravimid toimivad plahvatuslikult. Reaalsus oli see, et olukord ei paranenud grammigi ja tuli vahele hoopis kerge väljaskäik. Muidugi soojalt riides ja puha, aga tervis halvenes tohutult. Seega ennetustöö ingveri-mee-sidruniga ei toiminud piisavalt hästi!

Teine katse oli olukorra stabiliseerimine. Kui asi juba kõrvavaluks muutus, tulid appi nn „keemilised“ abivahendid – valuvaigistid ja paratsetamool. Kartes ravimeid ja nende ületarbimist (nagu ükskord Goldrexiga juhtus), tarbisin neid hädavajalikel hetkedel ja kuna palavik puudus, siis lootsin, et ravimid mõjuvad valuvaigistamise ajal ka veidi pisikute vastu võitlemisel. Õnneks valu alanes, aga kaasnenud meeletu higistamine oli pigem piin, sest puudus palavik mida välja higistada. Olukord stabiliseerus ja seega polnud enam põhjust jätkata „keemilist“ ravi. Haigus oli kestnud juba umbes 4 päeva.

Kolmas katse oli pääseda lõpuks nohust ja sellega kaasnenud kurguvalust ja kõrvalukustusest. Muusikuna on kõrvade lukus olek üks kõige valusaimaid elemente – eriti kui toimub mürarikas proov. Ravimeetodiks osutusid seekord mu ema poolt haibitud tehasetoodang-loodustooted, mille müügiga ta tegeleb. Määrisin tüümiani kreemi igale poole kuhu võimalik-vajalik ja tilgutasin tee sisse huvitavaid õlisi, lisaks jäin endiselt klassikaliste soe-piim-meega ja meetee juurde. Loodus peaks ju ravima – arvasin mina, tulemus aga on see, et isegi 8 päeva haigena olles on siiski kõrvad lukus ja ninast voolab galloneid vedelikku.

See oli lühike ülevaade minu elust, kus ei aita mitte midagi, mis vanarahvast ja kõiki teisi on juba aegade algusest aidanud jalul hoida. Kui nii edasi läheb, siis peab vast lõpuks perearsti nõu küsima ja loobuma looduslikest ja tavalistest „keemilistest“ ravimeetoditest ning pöörduma antibiootikumide manu. Muidugi võib-olla on asi ka minus: a) mu organism talitseb teisiti, kui kõigil teistel, et isegi mesi ei aita; b) ma tegutsen liiga palju ka kõrvaliste asjadega (kuigi olin 90% ajast toas soojalt riides, siis tuli ette väikseid hädavajalikke õues käimisi). Loodame, et korras tervist ei pea liiga kaua ootama jääma ning mis kõige tähtsam – kõrvad/kuulmine muutuks normaalseks – lähiajal vaja palju proove ja esinemisi teha ju…

Daun.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: