Miip + Kruuv + Surakas + kadri + Intimate Flower

Tere-tere kõik see pere!

On aeg kokku võtta mu viimaste aegade kõige teguderohkem nädalavahetus ning just selle esimene pool. Reede, 11. märtsi õhtul toimus Telliskivi loomelinnakus kontsert, kus esinesid neli noort hakkajat bändi ja üks noor naisterahvas. Korraldajana ei hakkaks üritust liigselt kiitma või laitma, vaid pigem teen kerge ülevaate, mis toimus.

Hommik algas varakult kiirete asjatoimetustega kodus ja mujal, sest kella kolmeks oli vaja jõuda juba Telliskivisse asju ajama ja kitarri häälestama. Tegelikkuses pidin jõudma kohale kella kaheks ja antud kitarri ma häälde ei saanudki, aga see selleks.. Lava seadsime üles loomelinnaku peahoone neljanda korruse suurde saali ning tegime Surakaga ka esimesena soundcheck‘i ning sättisime valgust ja heli paika. Vahepeal aitasin otsida kaasesineja Kadrile oma kitarriefektikast temalikku efekti, mida ta saaks oma kontserti ajal kasutada. Usun, et saadud sound oli piisavalt sarnane sellele, mida ta oma lugudes koduse tehnikaga saavutanud on, seega tõrkeid ei olnud. Suurema osa ajast veetsingi saalis erinevate bändide soundcheck‘e kuulates ja aeg-ajalt heli üle arutledes ning probleemidele Mõmmiga lahendust otsides. Kõik sujus kerge ajalise nihkega enam-vähem plaanitult.

Esimesed külalised jõudsid kohale veidi enne kaheksat. Ürituse algus oli planeeritud 2015-ks, kuid teatavatel põhjustel see viibis kuni 2030-ni. See selleks… Esimene esineja oli Kadri, kelle tehnilise poole eest vastutasin mingil määral ka mina (hea on abiks olla:) ). Nii palju, kui mina vastukaja kuulsin, oldi Kadri esinemisega rahul. See oli tema esimene suurem avalik esinemine oma lugudega ning minu arvates sai ta tublisti hakkama. Mina, kes ma olen mingil määral ta muusikaga ikka kursis, jäin igati rahule ja tulemus oli ootuspäraselt üle ootuste. Arvestades teisi artiste oli tema muusika väga hea kontserti alustuseks. Kohati naiselikult õrn ja kohati jõuliselt minoorne helipilt võttis väga hästi eesootava kontserti üldpildi kokku jäädes samas vaikseks omapäraseks sissejuhatuseks. Sobis konteksti igatepidi.

Teisena lavale astunud Miip jätkas naiselikku rada neile omase kerge popindiega. Esitati enamik tuntud lugudest (mida mina pea kõiki ka kaasa laulsin nii palju kui jõudsin) ning kui mõned heliprobleemid välja arvata, siis oli tegemist täiesti korraliku Miipi laiviga. Lisalooks tagasi kutsutuna esitati lugu “Siilike udus”, mille tarbeks toimus koosseisus muudatus, kus bassist ja laulja vahetasid kohad. Elav esitus andis värvika punkti nende kontsertesitusele. Lisaks ostsin neilt autogrammidega plaadi ja algatasin sellega Suraka-sisest Miipi maaniat, kus ka teised liikmed plaadi ostsid (plaadi arvustus lähitulevikus!).

Pärast Miipi jätkus üritus meeste taktikepi all. Takti lõi lahti skalikku tantsupoprokki viljelev Kruuv. Päikselised rütmid panid inimesed lava ees tantsima ja kaasa laulma. Ise ma kahjuks paljut kontsertist ei näinud, kuna hakkasin valmistuma enda lavale astumiseks – siiski kuulsin ja liigutasin end nende rütmis soojaks! Ka neil on plaat ilmunud ja ka selle võiks kunagi endale soetada, kuigi ma ei usu, et plaadimängija ees tantsimine oleks sama, mis kontserdil lava ees tantsimine. Kahtlen sügavalt. Nii palju, kui mina nägin oli igal juhul tegu hoogsa “Kruuviva” laiviga.

Kui nüüd rääkida Surakast, siis ma ei oska öelda, mis toimus lava ees, sest läbi prožektorite oli sinna raske näha. Lava peal oli aga enam-vähem kõik korras. Lava oli piisavalt suur, et ringi joosta, kuid samas piisavalt väike, et alati kuulsin monitoridest/võimudest kõike vajalikku. Usun, et ettevalmistuse taseme ja saavutatud tulemuse poolest oli see meie kõige korralikum kontsert. Kui paar ülbitsevat piffi välja arvata, siis oli ka publik täiesti vastuvõtlik meie muusikale. Mina igal juhul jäin sada viiskümmend protsenti rahule!

Viimasena astus lavale Intimate Flower, kes oli palju rajum ja jõulisem bänd, kui kõik ülejäänud kokku. Oleks tahtnud neile rohkem kaasa elada, aga olin Suraka kontsertist füüsiliselt liiga väsinud ja seega lasin tõelistel fännidel lava ees karata. Siiski usun, et kvaliteetmuusikaks omas žanris võib neid nimetada ja üritan järgmine kord nende kontserdile sattudes ka neile tormiliselt kaasa elada!

Pärast viimase bändi lõpetamist asusime asju kokku panema ja koristama ning esmamuljeid jagama. Mina olen kontsertiga rahul saadud positiivsete emotsioonide pärast. Kohal oli sõpru, esinesid head artistid, sai end loominguliselt välja elatud ja ka kõigi heaolu nimel toimetatud. Närvesööv või mitte – üks parimaid kogemusi mu elus.

Daun!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: