Meeldivalt Ilusa Indie Pop’i roosa lõpp

Tere õhtust noored!

Ma pole küll aktiivne blogija olnud, kuna suvi on olnud tihe ning täpsema kokkuvõtte suvest teen lähiajal. Siiski tahan kirjutada viimati külastatud üritusest. Kirjutamise hetkel pole ma veel vabaduse laulule läinud, seega viimati külastatud kontsertelamus on eileõhtune (19.august) MIIPi lõpupidu.

Ei hakka pikemalt peatuma astroloogilistel ja teaduslikel teemadel, kus kõik aja mõõtühikud jaguvad kolmega (60 min/h; 24 h/p; 12 k/a; 12 kaupa kulgevad Hiina astroloogia ringid jne) ja kus kuus aastat tegutsenud bänd minu elus kolm aastat rolli mängis. Muidugi võib öelda, et selle bändi kontsertidel käimise tõttu olen tutvunud paljude huvitavate inimestega ja saanud lisaks nii mõnegi uue lemmikbändi.

Nii ka eile. Lavale astusid ühes lahkuva MIIPiga veel Plixid, Le Bulb ja Blueintheface. Kui Plixe olin ma enne vaid Raadio2-st kuulnud, siis ma väga neist midagi ei oodanud. Jõudes kohale nende soundcheck’i ajal ei saanud ka kohe positiivset esmamuljet, kuna soundcheck ongi ju selleks, et heli paika saada. Kontserdi ajal aga oli heli paigas ja kuuldu mõjus positiivselt. Kergelt naiivne popdiskoräpp vms oli hea kerge algus, arvestades kontserdi peaesinejat MIIPi.

Üldse oli kontserti esinejatel ja külalistel üksteise suhtes meeldiv sõbralik õhkkond. Muidugi tundus, et kohal olidki suuremad fännid ja sõbrad-tuttavad, mistõttu külalisi oli küll veidi vähem kui võib-olla oodatud, aga see eest elamus seda ehedam.

Kui kontserti FB lehel öeldi bändi Le Bulb kohta, et see on pärast MIIPi lõppu parim Kehra bänd, siis olid mu ootused muidugi kõrgel. Eriti arvestades, et Eesti väiksemad kohad on muusikaelus aina aktiivsemalt kaasa löömas. Esimesed viis minutit ei olnud aru saada, mida kaks kitarridega noormeest saavutada soovivad ja mida trummar sinna taustaks luua suudab, sest intro venis üha progresseerudes. Aga mida lugu edasi, seda keerulisemaks ja samas ka huvitavamaks muutusid nii kitarrisoolod, meloodiate vaheldumised ja eelkõige trummikäigud. Ma arvan, et antud bändi trummarit ootab ees kõrge lend ja arvestades bändi Porcupine Tree’likku kõla, siis tegelikult ootan tervelt bändilt suurt lendu ka väljaspool Eesti piire, seda muidugi tulevikus. Ja kui nüüd MIIPi ajastu mu elus läbi sai, siis võib-olla ongi järgmine etapp Le Bulb’i ajastu…

Kui Le Bulb lõpetas, oli hing valmis MIIPiga viimase kontserti näol hüvasti jätma. Enne MIIPi lavale astumist kohtusin veel sugulasega, keda viimati nägin kolm aastat tagasi, kui esimest korda MIIPi kontsertile läksin (saatuse ringid, ma tean). MIIPi kontsert oli lihtne ja meeldejääv nagu alati. Lisapillimehena (!?!) võeti lavale kaasa viiulimängija ning Vennaskonna “Insener Garini hüperboloidi” coverdades tuli lavale pungionu Trubetsky isiklikult. Lauluvalik oli tuttav MIIPi debüütalbumilt, millest ma tegin pool aastat tagasi juttu postituses https://rmf555.wordpress.com/2011/03/23/stressivaba-roosa-mass/ seega sellel ma pikemalt ei peatu. Lisaks oli laval endine trummar Kristi, kes tagus erinevaid kellasid ja kulinaid ning madalakõlalist Aafrika (?) trummi (ei ole perkussiooniala meister kahjuks). Pani mõtlema, et miks Eestis seda (peale 2 Quick Starti muidugi) keegi eriti kasutada ei taha. Ameerikas on igas korralikus (minu jaoks) rokk ja metal bändis vähemalt üks lisatrummar, sest see annab rütmile kõla ja omapära juurde. Eile see MIIPi puhul täitsa toimis. Lisaks tundis seltskond laval ennast võrreldes varasemasega vabamalt (mida sa viimasel kontsertil ikka üle pingutad, pigem naudi ja),  seega meeldiv õhkkond paisus suuremaks ja valdas kogu ruumi koos laialijagatud piima-shotidega.

Aitab nüüd jutust, inimesed peavad tööd ka tegema.. Et siis viimasena esinenud bänd Blueintheface on lihtsalt öeldes hetkel parim Soome bänd. Nendega tutvusin jällegi tänu MIIPile 2 aastat tagasi, kui nad esinesid Lelle Alternatiivil samal päeval ja samal laval, seega muud üle ei jäänud, kui neid nautida – ja nad on nautimist väärt! Eile kahjuks päris lõpuni olla ei saanud, aga loodetavasti on nad peagi Eestis tagasi, sest isu nende järele aina kasvab.

Aga meeldiv oli ja tore ja kena ja värki. Minuga kaasas olnud habemik Sander tegi meeldivaid pilte ja http://public.fotki.com/mrsadman/miipi-lahkumispidu/ saab neid edukalt vaadata! Nautige nagu nautisime meie;)

Tänud MIIPile, kes osalesid ka meie 11. märtsi Telliskivi kontserdil ja olid meeldivad lavapartnerid ning ka eilse õhtu eest, seda eriti minu lemmikloo “Kinni eilses” esitamise eest! : )

Daun

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: