Meenutusi suvest..

Tere.

Juba jälle on alanud kooliaasta nii väikestel kui suurtel koolijütsidel. Mitte et mul eriti palju üleliigset vaba aega oleks, aga mõtlesin teha lühikese kokkuvõtte, miks ma suvi otsa midagi blogida ei jõudnud. Keda isiklik elu ei huvita, see oodaku veel veidi, peagi järgneb ka muusikaline kokkuvõte!

Kui nüüd võtta suvi kui 1. juunist 31. augustini kulgev ajavahemik, siis peaaegu kuni Jaanipäevani oli tegu tööst ja sünnipäevadest kulgeva tiheda plaanirägastikuga. Esimene suurem sündmus (kuigi samuti tööga seotud) oli alles 30 Seconds To Mars’i kontsert 21. juunil. Suursündmus nii omapäraselt laheda show kui ka erakordselt hea muusika poolest. Seda kontserti “arvustasin” ka ühes varasemas postituses, seega sellel pikemalt ei peatu. Päev hiljem tegin ma aga oma elu ajalugu, kui esmakordselt üritasin üksinda hääletada. Üllatus oli suur kui keegi ei tahtnudki mind metsa viia ja ära vägistada, vaid jõudsin hoopiski sihtpunkti Võrtsjärve äärsetes metsades Tartust vaid umbes pooleteise tunniga. Soovitan Teilgi tulevikus ette võtta sellise reisimismeetodi, sest bussis magades jääte te paljustki ilma!

Jaanipäev kulges rahulikult.. Tegelt kulges rahulikult vaid Jaanilaupäev, sest Jaanipäeval tuli ette võtta 230 km reis Tallinna tagasi ning vahepeal nii Kallima kui enda asjad kokku pakkida, sest 25. juunil ootas meid lennujaamas lennuk Soome, kust Finnair viis meid edasi Madriidi. Järgmised ligi kaks nädalat sai veedetud lõõmava päikese all meeletult kultuuri nautides. Lohutas vaid see, et Eestis oli samal ajal samasugune ilm, mistõttu me polnud ainsad kuumarabanduse serval seisjad.

Hispaanias oli.. Nomaeioskaöeldagi.. TORE!?! Palju kultuuri, palju ringiseiklemist nii metroos kui maa peal. Tutvused uute inimestega ja võõrkeelte praktiseerimine. Kõik see oli meeletult fun! Ehk siis midagi halba ei juhtunud ja kõik oligi lihtsalt ülimalt tore. (lihtne lihtsa Eesti mehe kommentaar). Külastasime nii kohalikke vaatamisväärsusi kui ka täiesti rahvusvahelisi muuseume. Imelik mõeldagi, et kõikidest muuseumitest kõige rohkem paelus kaasaegse kunsti oma ja eriti jaapanlanna ekspositsioon. Sest olgem ausad, Hispaaniast piisas, et enamik Euroopa katolik kultuur kätte saada, vahet pole kas mujal on see suurem või väiksem, sarnasus on mõistetavalt üüratu. Suvi otsa olen tahtnud ka pilte selekteerida, et veidi sheerida oma kogemusi, aga pole jõudnud, seega postitan siia ka ainult ühe kõige lahedama pildi – peaaegu nagu Ermmm…-i debüütplaadi kaanepilt vms: 

Suurim kultuurikogemus Hispaanias oli teatriskäik, kus etendati muusikalist komöödiat (kui nii võib nimetada) “StraDIVArias”. Tegemist oli noortest neidudest koosneva keelpillikvartetiga, kes esitasid teada-tuntud klassikalisi muusikapalasid tuues sisse kiiksuga huumorit. Seksistlikud naljad on igal pool sama naljakad, seega musikaalne professionaalsus sinna juurde muutis etenduse äärmustega mänglevaks. Lisaks polnud etendusel teksti (peale üksikute laulude vokaalide), mistõttu oli etendus ka rahvusvaheliselt mõistetav ja kui ma ei eksi, siis trupp pidigi pärast seda etendust Prantsusmaale esinema minema. Edu neile ja loodan, et lähevad juba siis üle Euroopa ringlema ja jõuavad ka siiakanti – soovitaks siis järgi kaeda küll. Lõpetuseks mängisid nad neljakesi ühel kontrabassil klassikalist hitti “I’ll be missing you”, mis oli ideaalseks punktiks meeleolukal õhtul.

Meeleolusid lisas ka see, et sattusime Madriidi just gei-nädalal, ehk siis päevadel, mil toimusid erinevad üritused vikerkaare lippude all ning mis tipnes mister gei valimistega ja geiparaadiga. Sai selgeks, et iga kole mees ei olegi mees ja iga kole naine polegi naine. Rohkem avastamisrõõmu ma ei talunud, kuigi omasooiharusega kaasnenud üritustel võis esinemas näha viimaste aastate euro-laulikuid ja muid üksikuid üleilmseid staare. Pärast mõnepäevast taastumist Vahemere lähedal paiknevas Murcias pakkisime asjad kokku ja sõitsime tagasi kodumaale. Kahjuks ei jõua kõike reisist rääkida, kuidas botaanikaaiad olid täis väga haruldast taime – Ribes nigrum’i ja kuidas sai teed joodud paabulindudega.

Selle asemel räägin aga ühest järgmisest avastusest, mis toimus ühel tavalisel juulikuu õhtul. Nimelt Viljandi Folgil käisin kaemas folkpunk kollektiivi Nikns Suns. Kuna ma olin enne ainult nime kuulnud, siis oli mu üllatus suur kui lavaline ja muusikaline esitus mind hingetuks võtsid (seda tegi ka väikses ruumis lava ees olemine muidugi). Erinevalt Metsatöllust teevad nad asja lihtsamalt ja kergemalt, mistõttu oli see muusika kergelt kaasahaarav ja ei vajanud nahkpükse ja meetrist habet, et sellest aru saada. Võib öelda, et see on üks mu selle aasta muusikalisi leide!

13. augustil täitus järgmine selle aasta muusikatähis minu elus – RMf555 andis üle aastase vahega jälle kontserdi ja sedapuhku jagasin lava esmakordselt noore naisartisti Kadriga, kes lisaks minu abistamisele nii backtrackide kui taustavokaali osas, tegi paar lugu oma sooloprojekti Eleenium loomingust täiustades kontserti musikaalse poolega! Minu poolt tulid siis esmaesitamisele “Vikerkaar vihmaveeämbris”, “Suvetsiid”, “OK!”, “Megan”, “Luhtunud unistus”, “Ainus, mida ma tõeliselt armastan”, “Yellow Snow From Dark Blue Sky” ja “Lumetsiid”. Lisaks tegin sünnipäevalapsele (kuna tegu oli sünnipäeva-festariga) loo “Väike Sander”, mille jaoks sain idee Avril Lavigne’i loost “SpongeBob Squarepants Theme”. Ning vahepeale suskasin ka ühe cover-loo nimega “Reede” (kommentaarid on liigsed). Oli meeldiv kontsert sõbralikus õhkkonnas ja selles mõttes ka seni huvitavaim ja suurima rahvaarvuga kontsertelamus RMfi jaoks.

Suve lõpetuseks proovisin aga järgi, kas ühistransport on parim liikumisviis. Kuna ma pole eriline spordipoiss, siis ei julenud palju ette võtta – seega tegin Kallimaga võidu nii, et mina sõitsin punktist A punkti B jalgrattaga, tema aga rongi, bussi ja häälega. Ootamatult selgus, et rongiga ja bussiga maale minek on totaalne ajaraiskamine, sest bussid ei viitsi inimesi kodule lähemale, kui paari kilomeetri kaugusele, viia ning rongid sõidavad harva ja aeglaselt. Ainus, mille Kallim võitis, oli reis hääletades Võrtsu äärest Tartusse, seega kokkuvõte olekski – Kui Sul jalgratast pole, mine häälega!!! Sest ühistransport on uimane ja kulukas – PÖIDLAD PÜSTI!

Ega rohkem ei viitsigi jutustada. Teen nüüd midagi asjalikku ja siis muusika kokkuvõtet tegema;)

Olge mõnnad ja ilusat kooliaasta algust!

D

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: