Kuidas soomlased “Põdra maja” laulsid..

Heihei

Vihmased sügisilmad lukustavad meid siseruumidesse ning kus oleks parem aega veeta kui Rock Cafes mõnusa muusika saatel. Kevadel välja hõigatud ja nüüd lõpuks eelmisel kolmapäeval kohale jõudnud ülelahe-lemberokkarid The Rasmus andsid võimaluse üks sügisõhtu meeldivalt mööda saata.

Olles aastaid The Rasmuse kuulaja, polnud kevadel kahtlustki, et ostan pileti ja külastan kontserti. Arvestades, et viimane omanimeline album on ka nende lippu kõrgel hoidnud neile omase elektroonilise armurockiga, siis oli kogu senine looming minu jaoks positiivse loomuga🙂

Kontserti soojendusesinejaks oli täiesti eestimaine ja stiililiselt The Rasmusega ideaalilähedaselt sobiv Shanon. Kui tavaliselt on soojendusartistidel raske Eesti publikut käima tõmmata, sest eestlased juba on selline tuim rahvas, siis imekspandavalt rõkkas kogu saal Shanoni laule edukalt kaasa. Ise teadsin küll nende laule vähe ning kontserdil sain ka aru miks. Väga ühtlane ülekompresseeritud ja ebadünaamiline trummi ja bassikäik ning sinna peale kergelt imal armuvalu. Siiski lüürika tundus koos vokalisti kidrasoolodega kõige tugevamad komponendid olevat.  Kokku venis selline pooltuim popi raiumine aktiivse publiku koostoimel kolmveerand tundi, mis on soojendusartisti kohta üllatavalt pikk aeg.

Siiski oli see ajavõit ka võimalik, kuna esimest korda suurte staaride ajaloos oli näha kiiret lava valmisolekut. Ei tehtud enne põhibändi lavale tulekut liigseid kontrolle trummidele ja vokaalidele, vaid usaldati soundcheck’I tulemusi ning seega tuli The Rasmus isegi et ootamatult lavale.

Alati naeratava näojoonega õnnemullis laulja Lauri koos kaaslastega rokkisid kohe esimestest nootidest ning omasid publikut hetkega. Olenemata sellest, et enamus publikust oli kas teismelised plikad või keskealised naised, sain siiski sama hooga kaasa elada nagu omal ajal Avril Lavigne’le. Päris moshpitiks asi siiski ei kiskunud kuigi enne bändi lavale tulekut taheti küll meie ees koha pärast kaklema minna (oh neid noori küll).

Show avati looga “First Day Of My Life” ja sellele järgnevalt kohustuslikus korras uue albumi esiksingel “I’m a Mess”. Ning siia otsa veel “Ghost of Love” ja oligi palavus ja tempo oma töö teinud nii, et oli tarvis hetkeks tempo alla tõmmata veidi rahulikuma looga, et siis jälle tagasi tulla tempoka rocklooga “In My Life”. Veidi veel klassikalisi ballaade ning seejärel visati bäkkträkid ja elektripillid nurka ja istuti maha. Rahulik akustiline set sisaldas nii uue albumi “It’s Your Night”’i kui ka vanakooli “Chill”’i ning vahelduseks ka üllatusträkki eesti keeles. Kuna Soome poistele eesti keel väga meeldis (huvitav küll miks!?), siis tehti kiire “cover” lastelaulust “Põdra maja”. Siiski bassist ja taustavokalisti Eero soololaul ei kostunud hästi välja, kuna rahvas rõkkas terve loo täiel rinnal kaasa.

Seejärel haarati taaskord elektripillid ning tehti lisaks mõnele vanale suurele hitile ka viimast singlit “Stranger”. Aktiivse publiku kaastöö ja suurte hittidega lõpetatigi põhiset, visati mulle trummipulk ja lahkuti lavalt. Seejärel algas kohustuslik tagasikutsumine, mis oli veidi jõuetu, kuid ega bänd palju nuruda ei lasknud ning naases pea koheselt lavale ning tehti nii uusim laul “Mysteria” kui vanakooli “In The Shadows”. Seejärel oli publik täiesti tühjaks imetud kõikvõimalikust energiast ning aeg oli teha lõpulaul “Sail Away” ja selle saatel ära purjetada.

Soovitan teilgi ilusaid sügisõhtuid meelidva muusika rütmis veeta ja te ei kahetse.

Musid-kallid-paid!
Dawn

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: