rmf555 Maailma Lõpupidu

Tere-tere noored pered.

Eile oli siis see saatuslik päev, kus sai välja antud viimane rmf555-e album “Lahkumise harmoonia” ning ühes sellega antud ka viimane kontsert Kodu Baaris. Enda lavapartneriteks valisin inimesed, kellega olen rmfi ja üleüldise musitseerimise kaudu kõige tihedamalt seotud olnud: Robert (trummid “Lahkumise harmoonia” albumil ning salvestusproovika omanik), Kadri (vokaalid “LIOR” ja “Lahkumise harmoonia” albumil ning artwork “PSI” ja “LIOR” albumitel ning teineteise asjade produtseerimised jne) ja Surakas (pikaaegne bändiõhustik ning erinevad toetustegevused rmfi asjade teostamisel).

Närvikava säilimise huvides ei hakka üksikasju korraldamisest jutustama – üldjoontes sujus kõik vaid väheste viperustega. Tegelikkuses oli see mulle esimene mitme esinejaga kontserti korraldamine ning olen saavutatu üle uhke. Nüüd võib öelda, et olen iga aasta midagi korraldanud, kuigi 2010 LIOR oli rmfi sooloesinemine ning 2011 Telliskivi korraldas Surakas bändi peale. Eniwei.. Kokkuvõtlikult nüüd eilsest maailmalõpujärgsest õhtust.

Kodu Baar on jõulumeeleolus ja seega oli ka kontserdiruum kaunistatud vastavalt.
Pilt

Kergetel tehnilistel julgeolekukaalutlustel sain asjaga alustada umbes veerand tundi hiljem kui lubatud ning siis asusingi andma oma esimest setti ning selle esimest osa “Pehmekoeline algus”, mille esimene lugu oli kiviaegne “Fiktsioon” ning sellele järgnes ilma vahedeta paar uue plaadi lugu. Kohalolijate nägudest peegeldus kerget segadust, et “wtf toimub?”, mis andis mulle meeldiva rahulolu, et kõik kulgeb olenemata väikestest apsudest täiesti plaanipäraselt. “Committed” tõmbas välja ka kitarrihelid ning olingi valmis liikuma teise osa “Mõtteid elust enesest” juurde. Selle osa täitis trummidel Robert ning tegemisele kuulus gigapikk “Mõtted” ning paar vana Error Reporti punklugu. “Mõtted” ja “My Day” on samuti pärit uuelt albumilt ning stuudios trummiträkke neile lugudele salvestades tekkiski idee Rob ka lavale kaasa kutsuda.
Pilt

Seejärel oli aeg mul lavalt kaduda ja lasta lavale esimene BÄND, ehk siis Roberti The Dead Fish And Trees. Selle bändi kohta olen kuulnud vaid positiivseid kommentaare ning nende viimase aja esinemisnimekiri on päris pikk. Ja ausalt öeldes ma ei kahetse tehtud otsust, sest esmamulje oli vägagi positiivne ning olen vägagi rahul, et sain neid minu viimasel kontserdil esinemas näha.
Pilt

Peale väikest pausi astusin rmfiga lavale teist setti esitama. Esimese osa “Sügiskuldne keskaeg” teemaks olid “Suvetsiid” ning “Psychotic Insanity” diibimad räpilood. Lisaks tuli esitusele paar eksklusiivset akustilist pala, kaasa arvatud “Reede”, mida poolteist aastat hiljem keegi mäletada ei tahtnud, kuid siiski tasapisi kaasa laulsid. Selle osa lõpetasin 10sekundilise kaveriga rmfi produtseeritud loost “Go!”, mille autor Kadri astuski seejärel lavale. Teise seti teine osa “Nostalgiline mälestus viimasest faasist” sisaldaski kolme Kadriga koos esitatud lugu: “Viimane faas”, “Ainus, mida ma tõeliselt armastan” ning “Lumetsiid”.
Pilt

Seejärel oligi Eleenium’i kord lavale astuda. Suurele ja mitmekülgse muusikaga bändile omaselt algas esitus kerge tehnilise tagasilöögiga, kuid see lahenes õnneks kiiresti:
Pilt

Eleenium oli isegi parem kui nende esimesel kontserdil mõni nädal tagasi Keilas. Sound oli korralik kõikides nendes ruumipunktides, kus mina viibisin ning see bänd lihtsalt on suurepärase muusika ehtne kehastus. Usun, et neid ootab ees kõrge tähelend ning hea on tulevikus uhkustada, et minu esimene sooloprojekt andis oma viimsel teekonnal võimaluse tiibade alla tuult saada ka Eleeniumil…

Kui Eleenium oli ürituse tipphetk, nii hea esituse kui kellaaja poolest, ja rahva seas oli raske liikuda, siis kohe parandas selle raskuse rmfi viimane, kolmas sett. Selle seti esimene osa rääkis jutustuse nimega “Posthumanism ja iidsed tavad”, kus tulid esitusele lood, milles pühendusin suitsetamisele, Viru Keskuses hängimisele ning Facebook’i “attention whore”‘dele. Lisaks vahele veidi räpp-biiti aastast 2005 ning lõpetuseks kaks punk-lugu uuelt albumilt. RMf555-e viimase live’i viimaseks looks oli “Megan”, mille esitamisele kaasasin ka pool Surakas’t, Sandri ja Intsu.
Pilt

Ja siis oligi aeg lavale kutsuda ka ülejäänud Surakas ning anda ka bändi poolt ühine ametlik viimane kontsert. Läks isegi edukamalt kui seni ja tagasiside oli ka positiivne ja rohke.
IMGP7712

Kokkuvõtteks: Tänan Kodu Baari ja Daniili võimaluse eest lõpetada RMf555 nii mõnusalt õdusas ja toredas Kodus! Tänan kõiki, kes kohale tulid! Tänan bände, kes minuga rmfi viimsetel hingetõmmetel lava jagasid ning artiste, kellega koos sai rmfi lugusid tehtud! See oli tõesti suurepärane tunne kuulda andekaid muusikuid minu loomingut esitamas. Lisaks tahan tänada eraldi neid, kes aitasid kogu selle korraldamise telgitagustega toime tulemises, eriti Sander ja Siim (tehniline abi) ning Kadri ja Robert (tehnika ja instrumendid) ning by default Elo-Mai, kes aitas plaadi telgitaguste toimetuste ja positiivse energiaga mul pidevalt kursil püsida🙂

SUUR AITÄH KÕIGILE, kes rmfiga viimase 8 aasta jooksul seotud on olnud ning kes võtsid vaevaks see viimane reis läbi ajastute kaasa teha🙂 Luvyaall!!!

Dawn /// Ex-RMf555

 

 

PS: pildid on lisaks üleval veel: http://public.fotki.com/Raidomf555/rmf555-maailma-lpupidu/

Duubelalbumit “Lahkumise harmoonia” saab osta/tellida mcrmf555@yahoo.com või siis minuga otsesuhtlusse astudes😉

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: