Sissejuhatus peeglifaasi

Tevitus,

Kes pole veel kursis, siis olen olnud viimased veidi üle poole aasta aktiivne uue bändiga Mirror Phase. Siinkohal räägin veidi tausta lahti ka, sest mulle lihtsalt meeldib rääkida🙂

Pärast igasuguste kesiste ja segaste projektide lõpetamist eelmisel aastal otsustasin, et ma kas ei tegele muusikaga enam üldse või siis katsetan vahelduseks ka midagi tõsisemat. Selle aasta alguses läks kõik selles esimeses suunas. Siis aga sain kokku oma hea sõbra ja pikaaegse muusikapartneriga erinevatest bändidest – Intsuga. Pärast väikest arutelu olime mõlemad kindlad, et tahame veel korra proovida. Mõeldud-tehtud!

Okei, tegelikult läks asi hoobilt keeruliseks ja närvesöövaks. Hakkasime otsima kaaslasi, kes oleks valmis ühest küljest tegema veidi kvaliteetsemat asja, kuid samas, kes poleks liialt nõudlikud, sest me tahtsime bändi, mis areneks kokku, mitte kus liikmete tasemete ja soovide erinevus oleks meeletult koostööd raskendav. Tõsi, kunagi nooruses sai bände tehtud selle põhimõttega, et “kes tahab, sellega teeme”, aga ikkagi oli ju plaan seekord midagi asjalikumat teha ja seega mingisugune sobivus oli vajalik. Siinkohal soovitus kõikidele, kes üritavad kunagi elus bändi kokku panna: mõelge välja oma isiklikud vajadused ja stiililised soovid ning pange paika, kui palju olete nõus kompromisside nimel neid vajadusi ja soove muutma. Seejärel otsige üles sobivad inimesed, kes nende standarditega enam-vähem kokku sobiksid. Meil läks selles suhtes hästi, kuna Intsuga enne koostööd tehes suutsime me teineteise soove tajuda ning kompromisside tegemine polnud raske. Lisaks saime suhteliselt kiiresti oma paati ka vana bändikaaslase Suraka aegadest – Sandri. Sellega oli rütmi- ja ideede sektsioon paigas. Bändile annab aga kõla ja näo siiski mitte taust, vaid soleeriv osa, eelkõige vokaal. Pärast erinevaid katsetusi jõudsime Brigittani. Tema innukus tööd teha ning soov asjaga kuhugi jõuda pani bändi liikuma. Ja võib-olla on tegu ainsa vokalistiga, kes suudab minu kirjutatud lüürikat (ebamäärased silpide arvud ja räpiajastust tekkinud flow kirjutamisel) esitada oluliselt muutmata ja nii, et see tõesti sobib… Pärast Brigittat lisandus samuti mitme katse järel kirsina torditükil ka soolokitarrist Madis. Sellega sai bänd kokku ja sai välja töötada meie esimesed kuus demo, neid salvestada ning arendada kontserdikõlbulikuks.

Mis aga muutis bändi edasist käiku märgatavalt, oli trummari ja asutajaliikme Intsu soov eneseteostuseks oma erialal. See tähendas, et kõik plaanid tuli lühikese ajaga ümber mängida. Siinkohal tulen tagasi esialgse idee juurde, leida enda ümber õiged inimesed. Sest nii imelik, kui see ka poleks, Ints ei lahkunud üleöö, vaid tegi kõik võimaliku, et bänd areneks enne tema lahkumist piisavalt adekvaatsele tasemele, kust edasi liikumine oleks lihtne. Nii salvestas ta kõikide demolugude trummid ning tegi ka trummide programmeerimise põhimõtteliselt paari nädalaga ära. Sealjuures olid kaks kõige uuemat lugu alles kirjutamisjärgus. Lisaks panustas ta ihu ja hingega sellesse, et bändi esimene live Järvemuusikal saaks toimuma algajale bändile kõige kõrgemal võimalikul tasemel (siinkohal ka kiitus muidugi kõikidele teistele bändikaaslastele, kes tegid kõiksugu raskuste ületamisi nii palju kui võimalik, et kontserdi eel saaks piisavalt palju proove tehtud ja lugusid arendatud).

Järvemuusika kontsert 9. augustil oligi viimane kord, kui bänd täies koosseisus kokku sai ning seejärel tekkis asjadesse väike paus. Kuna Intsu toel olime teinud aga tugeva baasi bändi arengule, siis ei jäänud muud üle kui hakata leidma uut trummarit, kes suudaks Intsu koha piisavalt sujuvalt üle võtta. Pärast mitmeid katsetusi leidsime bändi Intsust 10 aastat noorema (ja üldse bändi noorima) liikme, kellega hetkel arendamegi välja eelmise koosseisuga salvestatud demode baasil korralikku ja tugevat live-bändi. Loodetavasti jõuame selleni peagi ja tekib võimalus teid kõiki meie esimestele avalikele kontserditele kutsuda!

 

Ma ei ütleks, et praegune asjade kulg on olnud mingi ilgelt suur samm. Pigem oli see postitus sellest, et olgugi, et üks teetähis tuli bändil kohe alguses kiiresti seljataha jätta, on asi siiski alles esimestes arenguetappides. Kuid see kõik on raskustele vaatamata kulgenud ootamatult sujuvalt – lihtsalt tuleb tegutseda ja uskuda oma tegemistesse🙂 Ja siinkohal on lihtsalt paslik teha kummardus Intsule ja tänada selle eest, et ta pool aastat tagasi aitas mul minu unistusi veel kord ellu viima hakata. Ja muidugi Intsuga suhtleme pidevalt edasi, sest ta on siiani (ja ka edaspidi) hea nõuandja kõikides bändiga ja Proovikaga seotud asjades🙂

Tänan ka Brigittat, Sandrit, Madist ja Robertit, kes moodustavad hetkel selle, mis on kõikse tähtsam – seltskonna, kellega loometeel liikuda😉

Dawn,
Kitarriga sündimängija..

 

https://soundcloud.com/mirrorphase

https://www.facebook.com/MirrorPhase

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: