Noortebändi I eelvoor

Heiheihei

Eile siis toimus minu elu üks suursündmusi – sain pikkade aastate proovimiste järel lõpuks Noortebändi laval esinetud. Lavakaaslasteks überägedad sõbrad Mirror Phase’st. Nüüd on emotsioonid kokku kogutud ja aeg teha üks tagasihoidlik ülevaade möödunust.

Kuna Mirror Phase oli õhtu esimene bänd, siis saime soundcheck’i teha viimastena. Selle pluss oli see, et 4/5 bändist said rahulikult alles pärastlõunal Tallinnast liikuma hakata. Mina ootasin neid juba närviliselt Tartus (tegelikult ma nii närvis polnudki ja kasutasin aega otstarbekalt ja harjutasin lugusid). Kohale jõudes saime kohe soundcheck‘iga pihta hakata ja helimeeste soov mind asjade ülesseadmisel aidata muutus vist kergeks frustratsiooniks, kui ma oma instrumendilisti üles loendasin. Õnneks oli seltskond muhe ja saime asjad kiiresti üles ja sound‘i täiesti korralikule tasemele.

Pärast heliproovi viis ürituse fotograaf meid vihmasesse Tartusse Emajõe kaldale jalutama ning bändipilti tegema. Lõbusate sekelduste järel naasesime Genialistide Klubisse oma esinemist ootama. Pärast pikki viivitusi tuli teade, et esineme ühe konkurendi puudumise tõttu 25 minutit hiljem. See sobis meile (rohkem publikut jõudis koguneda) ning kui lõpuks kell kukkus, juhatas õhtujuht meid sisse ning lava oli meie päralt.

Lugude valikusse kuulusid meil “Now You See”, “All For Love” ja “Afterlife”. Lugude valiku tingisid asjaolud: millised lood on selged kogu bändil, sealjuures vaid kuu aega koosseisu kuulunud trummaril; mis lood kõlaksid omavahel kokku, kuid ei jääks ühetaoliseks ning milliseid lugusid ootavad fännid enim. Kuigi pole kindel palju fänne meie kontsertile jõudis, kuna enamik meie kuulajaskonnast on seni olnud sõbrad ja tuttavad ja nende sõbrad ja tuttavad, kes suures osas on siiski pärit Tallinnast. Siiski võttis publik meid hästi vastu. Veidi jahedust tulenes sellest, et olime esimene bänd laval, kuid arvestades, et esinesime kell pool kaheksa, siis võib öelda, et rahvast oli kõvasti rohkem kui loota võis.

Tehniliselt läks kontsert meil hästi. Olgugi, et vokaali efektiprotsessorit polnud ma kunagi enne kasutanud ning sämplerigi sain alles nädalapäevad tagasi. Teistelgi ei tundunud probleeme olevat. Ka esituselt läks meil täiesti korralikult. Vokalist Briksu ning trummar Rob polnud varem ühtegi avalikku kontserti bändiga andnud. Ja isiklikult tunnen, et nad andsid endast rohkem kui prooviruumis seni. Bassi ja soolokidra kuulsin ma vähem, kuid nii palju, kui kuulsin, oli neilgi asi täiesti korras. Seega võib kokkuvõttes öelda, et esimese kontserti kohta läks meil üllatavalt hästi🙂

Ja isegi kui me polnud õhtu parimad (edasipääsejaks osutus Wilhelm), siis usun, et andsime tugeva esituse eikuskilt. Konkurentsi hinnates ja endid kõrvalt vaadates võiksin öelda, et lõplik valik oli pigem vast juba maitse küsimus, kuna konkurents tundus üpriski tihe olevat.

Teistest esinejatest ka paar sõna… Incipit, kes esines pärast meid, oli huvitava kõlaga rokk-bänd. Neil oli energiat ja sisu, kuid mingil määral oleksin oodanud rohkem variatsioone (maitse asi). Eysin ja The Boondocks jäid mul kahjuks vahele, kuna magu nõudis oma. Õnneks olin ma nende loominguga ka eelnevalt kursis, seega ma teadsin nende taset juba ette. Samas oleks siiski huvitav olnud jälgida, millisel tasemel nad hetkel (ja laval) on. Wilhelm, kes ka lõpuks võitjaks osutus, oli kuueliikmeline folkbänd. Isiklikult mulle Ewerti laadsed tooted ei istu, aga topeltnaisvokaal muutis selle veidigi huvitavamaks🙂 Kuigi lugude pikkused olid veidi uneleajavad (eriti “Good Night Song”!?!), sest liiga vähe vaheldus mahe uimane folk veidi jõulisemate akustiliste akordidega. Viimasena lavale astunud Jetpack Stanley oli aga minu meelest õhtu parim bänd. Kohati küll meenutas Nickelback’i, kuid üldiselt on post-grunge‘lik garaažimuusika alati kindla peale minek (vähemalt teel minu südamesse). Ja kui trummar suutis ka pooleteise pulgaga kütet toota, siis polnud kahtlust ka muusikute professionaalsuses. Ühe asjana tuli vokalist Ukut kuulates meelde aga Groundhog Day. Jõulised pikad noodid kiirel rokkmuusikal täiesti sobiva tämbriga. Ja nüüd, kui on Tõnnil Flank’i ajastu, siis saabki Jetpack Stanley muusikailmas tühimiku ära täita😉

Aga muud mul polegi hetkel lisada. Oli väga fun ja tänud kõigile, kes tulid; konkurentidele, kes olid tugevad ja tublid ja korraldajatele, kes andsid meile sellise võimaluse ja professionaalse teeninduse (kui nii võib öelda)🙂 Loodetavasti saab peagi ka kuskil Põhja-Eestis esineda. Seniks aga nautigem Noortebändi konkurssi ja vaadakem, äkki siiski pääseme ka meie poolfinaalidesse😉

Dawn

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: