Vaimupuhastus Enter Shikari moodi

Hei

Avastasin, et ma pole ikka veel arutlenud ühe viimase aasta parima rokk-albumi (kui nii võib nimetada) üle. Kuna seltskond nimega Enter Shikari käis äsja juba teist korda viimase aasta jooksul Tallinnat väisamas, siis siit tulevadki segamini emotsioonid viimatise albumi “The Mindsweep” ja teisipäeva õhtul toimunud kontserdi kohta.

Juba aasta tagasi ma kirjutasin, kuidas Enter Shikari’st sai ühe õhtuga tundmatust bändist minu lemmik lavabänd läbi aegade. Tõsi see on, et noormehed ennast tagasi ei hoia ja laval toimuvale väga palju rõhku panevad, tehes samas kogu show pigem naturaalsel kujul, mitte kaasates üleliigseid visuaalseid tehnilisi vidinaid. Nende muusika on segu nii paljudest stiilidest, et keskmine muusikakuulaja võib leida ja leiabki kindlasti bändi loomingust oma lemmikloo, kuid terviku hoomamine käib võib-olla üle jõu. Sellepärast ongi selle bändi puhul ülioluline kogeda kontsertelamust. Nimelt see on see koht, kus kogu muusikaspektri muutused väga hästi ära seotakse ja tulemust rahvale ühetaoliselt esitatakse. Ühetaoliselt ei võrdu siinkohal igav, vaid pigem just meelelahutuslikult energiline, jõuline, elav ja emotsionaalne. Kõik olulised nüansid, mis eristavad salvestatud muusikat elusast esitusest.

Aga ega elu ja energia ei puudu ka salvestustelt – see on hoopis teistsugune kogemus. Kui plaati kuulama hakata, siis saad sa kohe esimese looga aimu, et see ei tule mingi lihtne taustakuulamine. Ambientne sünt vaheldub räpiga, mis omakorda transformeerub tumedaks tantsumuusikaks ja see omakorda raskeks metal-core’iks. Ja kuigi need sõnad ühes lauses tähendavad kaost ja tunduvad pigem tõrjuvad, siis selles kompotis on tegelikult mingi sisu, mis tõmbab ja paneb kuulama. Ja kui teise loo vahekoht juba läheb melanhoolselt meloodiliseks poprokiks, siis sa taipad, et tähtis polegi mitte stiililine liigitus, vaid see emotsioon, mida edasi antakse. Ja see edasiandmine on kõike muud kui ebaõnnestunud. Pigem tõestab see seda, kuivõrd inimesed me kõik oleme. Valmis mõtlema mingitele asjadele teatava kurvameelsusega (nagu üks albumi teemasid kliima soojenemine), samas oleme valmis karjuma asjade peale, mis meid tõsiselt närvi ajavad (head näited “Anaesthetist” ja “There’s a Price On Your Head”).

Plaadil on nagu ikka ka häid raadiolugusid, mis kõlavad samas veidi energilisemalt ja nišimalt kui tüüpiline skaipluss. “The Last Garrison” ja “Torn Apart” on lood, mida ma tõsimeeli soovitaks ka veidi softima rokkmuusika austajale esimeseks sammuks Enter Shikari maailma. Maailma, mis peidab endas palju nüansse ja isikupära ja mis nendes raadiolugudes juba mingil määral välja punnitavad, aga siiski suudetakse lõpuni vaos hoida. Albumi kokku panemisel on rõhutatud ka sellele, et kõik iseärasused tuleb ju kuidagi kokku siduda ja seega on paljudel lugudel hoogu alla tõmbav outro, et kohe järgmise looga hooga edasi minna. Ehk siis see ei ole lõputu tantsuplaat, nagu võiks Shikari’lt esmapilgul oodata. Muidugi tantsida saab ja palju, aga lüürika seotus tõsiste teemadega vajab tantsusammude asemel pigem mingit teistsorti energiat – midagi mille alusel koonduda ühtseks massiks ja minna mässama.

Siin me jõuamegi ringiga tagasi kontserdi juurde. Olgugi, et seekord ei saanud ma läätsi kanda ja prillidega moshpit‘i ei hakanud trügima, sain siiski sellest energiast ka seekord osa. Müstiline vaatepilt, kuidas inimesed koondusid ühtseks massiks juba soojendusesineja Hacktivist ajal, kükitades tolle laulja palvel kõik terveks ühe loo salmiks maha. Või kuidas suur osa publikust istusid maha, kui pärast tunnipikkust karglemist ja möllamist võttis peaesineja ette klaveri ja esitas ballaadi “Dear Future Historians…”. Ülejäänud möll oli kui planeeritud kaos – kuigi peab siinkohal välja tooma mõnede muusikahuviliste oskamatus moshpit‘is teistega arvestada, kuid õnneks midagi hullu ei juhtunud ja kõik jäid sõpradeks edasi. Rahva rõõmuks käis enamus bändiliikmeid ka aeg-ajalt publiku seas ringi liikumas ja crowdsurf‘imas. Noh, nagu rokk-kontserdil ikka..

Kui kellelgi on mõte ennast sellise mitmekülgse artistiga, nagu Enter Shikari seda on, ennast kurssi viia, siis soovitan hankida viimase albumi “The Mindsweep” DVD’ga versiooni. Videoplaadil on kaks täispikka kontsertvideot, mis annavad mingil määral juba edasi seda kogemust ja energiat, mis kontserdil füüsiliselt kohal olles osaks saab. Selles ma ei kahtle, et plaadilt igaüks vähemalt ühe endale sobiva loo leiaks😉

Dawn

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: