Lugu loost vol 2: The End We Never Thought Would Come

Hei

Teise loona hiljuti ilmunud Mirror Phase’i remix EP’lt “Antiphased Mirrors” võtan luubi alla “The End We Never Thought Would Come”. Antud lugu läbis ületöötluse käigus mingis mõttes kõige vähem muutusi. Nii loo struktuur kui mõningased pillid ja vokaalid on põhimõtteliselt sarnased originaalversioonile kui isegi mitte täpselt samad.

Loo enda ajalugu ulatub aastasse 2014. Täpsemalt hetke, kus bändis oli kerge vaikuse periood, mis võimaldas mul eksperimenteerida erinevate elektrooniliste lahendustega meie muusikas. Kokku sai tüüpiline kergelt progresseeruv elektroonilise poproki lühipala, milles on nii instrumentaal kui vokaal kirjutatud ühe hooga ja korraga, käsitledes minu elu suurimaid katsumusi. See on ka põhjus, miks me tänaseni pole seda lugu kordagi laval esitanud – lavaline esitus lihtsalt ei vasta neile emotsioonidele, mis selles loos reaalselt sees on. See aga võimaldas mul veidi lihtsamalt seda lugu remix’imise käigus lammutada, kuigi lõpptulemusena on kuulda, et ega suurt lammutamist ma ette ei võtnudki.

Remix’i puhul üritasin leida lahendust võimalikult elektroonilisele kõlale, mis samas jätaks loo enda naturaalseks. Selle loo põhiloomuses on tummine (ja isegi veidi monotoonne) sündirütm, mis leebub vaid refräänides helgemateks küsiva kõlaga toonideks. Lõpptulemusena saigi pigem raskuseks see, kuidas see monotoonsus loona kõlama saada, sest olenemata sellise eesmärgi puudumisest, oli ta siiski vaja EP konteksti mahutada.

 

 

Dawn

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: