Flank plaadiesitluskontsert

Hei

Täna kirjutan mõned päevad tagasi külastatud kontsertüritusest, kus peaesinejaks oli oma debüütalbumit esitlenud Flank. Kontserdi külastamine oli lisaks hea muusika kuulamise vajadusele ka mingit sorti kohustus (seejuures meeldiv kohustus), mille võtsin endale, kui toetasin esitletava albumi ilmumist Hooandja projekti raames. Eks albumist endast jõuan rääkida siis, kui olen rohkem seda kuulata ja sellesse süveneda jõudnud.

Ürituse hiline algusaeg sedapuhku ei häirinud, kas kevadine ilm, mõnus seltskond, head artistid või mingi segu nendest komponentidest tekitas erksa meele isegi hiliste õhtutundideni. Esimese artistina lahutas publiku meelt DJ Sander Mölder, kelle muusikavalik oli sissejuhatuseks mõnusalt suvine ja tantsulik. Ega eestlased muidugi ju kohe end liigutama ei kipu, aga tähtis on ju ka tekitatud meeleolu. Seda enam oli tööd esimesel bändil Daniel Levi, kes oma igikestva positiivse ja noorusliku energiaga publiku siiski käima suutsid tõmmata. Olen nüüd neid lühikese aja jooksul kaks korda laval näinud ja tuleb tunnistada, et hetkel tugevamat (nii muusikalises kui lavalises vaates) noort bändi Eesti muusikamaastikult naljalt ei leia. Maailmavallutuse potentsiaali on neis küllalt, seega ei jäägi muud üle, kui selles edu soovida. Kaasa laulmise ja -elamise tuhinas möödus aeg lennates, mistõttu oligi juba ootamatult aeg sealmaal, et peale Cartooniga kahasse kirjutatud “On & On” akustilise versiooni esitamist astutigi koos oma pillipargiga lavalt maha ning hakati lava ette valmistama peaesineja tulekuks.

Flank alustas oma kava Eesti Laulult tuule tiibadesse saanud looga “Missing Light”. Seejärel sõideti debüütalbum risti-rästi läbi, andes selge ülevaade, millega on viimastel aastatel tegeldud ning mis värske plaadi pealt vastu kostumas on. Omapäraselt minimalistlik kuid samas ka veidi edev lavakujundus andis visuaali koha pealt juurde parajalt, et pilku pidevalt laval hoida. Sinna juurde vokalist Tõnn Tobreluts’u pidevast sünteka mängimisest hoolimata rohkelt liikuv lavakasutus ja trummar Keio Münti poolagressiivne efektne trummimäng, mis tõestasid, et tegu ei ole siiski pelgalt tantsupopi bändiga, vaid energiline rokkmuusika peitub ka mujal kui vaid kitarrist Tauno Tamm’e meloodilistes kärisevates riffides. Publik oskas nii mõneski loos nn gang vocal kohti kaasa laulda ning nii saavutati püsiv publikupoolne positiivne tagasiside, mis laval silmnähtavalt aina enam võimendus. Eraldi mainimist väärib ka vokalisti hääl, mis olenemata pikkadest tugevatest nootidest kontserdi lõpuni jõulisena püsis. Ja Eesti kontserdikohtade tavaks saanud meeletu müra ja ülevõimendus oli samuti sel kontserdil ära timmitud nii, et ka lava ees olles suutsin erinevaid pille ja vokaali ilusti eristada! Kiires rütmis möödus aga lühike kava ning pärast energilist lõpulugu tehti rahva tungival nõudmisel ka lisalugu, misjärel oli aeg koju järgmiseks tööpäevaks puhkama minna.

Eks nüüd tuleb lihtsalt silmad lahti hoida, et järgmistele kontserditele ka kohale end vedada, sest kõik nähtu/kuuldu on taas vaatamist/kuulamist väärt. Kellel jäi Tartus ja Pärnus käimata, siis on võimalus juba 20. mail Tallinnas Flank’i oma debüütalbumit laval esitamas kuulda 😉

Dawn

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: