Well, that’s the spirit…

Yo

Eile sai taas käidud ühel maailmakvaliteediga artisti kontserdil. No tegelikult oli neid artiste kolm, kuid Basement ja While She Sleeps olid minu jaoks suhteliselt uued nimed võrreldes põhiesinejaga, kelleks oli Bring Me The Horizon. Bänd, kes minu jaoks taaselustas mõned aastad tagasi metalcore‘i ja keda ma sellest ajast saati olen siiakanti oodanud.

Algselt Kultuurikatlas toimuma pidanud ürituse jaoks oli tehtud Saku Suurhalli põrandale ruum, mille seinteks olid tribüüne varjavad kangad. Sisuliselt võimaldas see 2 korda suuremat publikunumbrit ja tundub, et see tuli ka ligilähedaselt täis. Tagantjärele võiks öelda, et see lavashow ja möll arvatavasti polekski Kultuurikatlasse ära mahtunud. Esimesena astus lavale Basement, kes tegi pigem postroki ja poppungi sugemetega rokki (esmamulje alusel). Mida ma seni pole Eesti publikus väga tihti kohanud, on see, et juba esimese soojendusartisti kava keskel publik laulis, hüppas ja elas muul viisil kaasa, kuigi tegu oli suhteliselt vähetuntud artistiga. Siinkohal vaat ei imestagi, et see oli meeste endi arvates “senise tuuri parim publik”.

Teisena lavale astunud While She Sleeps tundus kohalikel core‘i sõpradel tuttav bänd olema, kuna suur osa publikust teadis mitut laulu peast ning selle artisti ajal läks käima ka moshpit. Tuuri produktsiooni koha pealt peab kiitma ettevalmistust. Kava ei veninud oluliselt ja While She Sleeps omas seejuures mingit oma valgustus-setti, mida tavaliselt soojendusbändidele ei võimaldata. Igal juhul lisas see kavale ja artistidele korralikult juurde ning see võimaldas ka lavalist esitust kohe algusest nautida. Arvestades kui kiiresti While She Sleeps’i lavale astudes asi eskaleerus, siis tulemus oli täiesti tajutav. Bänd ise oli minu jaoks suhteliselt tüüpiline metalcore, mille eripära jäi võib-olla ka kohaliku heli taha pidama. Arvestades aga publiku energiat, siis ei olnud mul muidugi võimalust tuimaks jääda.

Kuna rahvas oli juba piisavalt soe, julgesin minna sõbraga joogipausile saali serva, teades, et esimese loo hetkel hakkab suurem rahvasterändamine niiehknaa pihta. Nii ka oli – esimestest hetkedest, kui bänd lavale astus ja hakati skandeerima “Happy Song” lüürikat “S-P-I-R-I-T“, läks hullem möll juba lava ees lahti. Korralikum moshpit algas aga teisest loost, kui piisav hulk inimesi olid juba õige hoo sisse saanud ning hakati esitama järjest eelmise albumi “Sempiternal” veidi raskemaid lugusid. Eks esimene hirm oligi, et kui viimase albumiga väga tugevalt pehmema roki radadele maandunud BMTH suudab kohale meelitada vaid uued bändid, siis see tuleb vaikne ilus kolmapäevane õhtu. Õnneks aga pikiti kavasse sisse eelmise albumi singleid ja raskemaid palu ning ka üks vanem metalcore lugu “Chelsea Smile”, et rahustada (või pigem käima tõmmata) ka raskema muusika fänne, keda vanadest aegadest on BMTH’l küllaga. Ja siis kui hoog sisse saadi, siis see enam ei raugenud. Esimese hooga oldi muidugi kohmakad ja mingi osa rahvamassist kukkus ümber ja mina jäin õnnelikult selle alla, kuid õige moshpit‘i tunnebki sellest ära, et kõik on sõbrad ja aitavad teineteist püsti – selles osas publikule suur respekt!

Kui nüüd paari sõnaga rääkida ka neist asjadest, millele suutsin ka mõne protsendi tähelepanust suunata, siis esimese asjana toon välja ühe senise parima kontsertshow visuaalikogemuse. Videoefektidega mängimine pole midagi uut, kuid BMTH lava kujundus, videoefektid ning ekraanide paigutus oli midagi teistsugust senistest nähtutest. Lisaks üllatavalt suur ja lai asetus bändiliikmete vaates andis visuaalile tuntavat mastaapsust juurde. Võiks öelda, et see on see koht, kus hingelist ilu saavutada ihanud publikum sai mis tahtis ja isegi küllaga. Heli poolest peab mainima, et idee teha Suurhalli blackbox, oli ideaalis teostatav, aga lõpuks kukkus asi ikka välja tüüpilise Suurhalli-helina. Suure osa ajast pidi aimama, mis lugu algas või mis koht parasjagu loos käsil on. Aga sel teemal on nii palju hädaldatud, et ma enam ei viitsi, kuna elamus oli sellest hoolimata über!

 

Kui lihased ja põlved terveks saavad, siis kirjutan jälle!

Dawn

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: