’16 albumid #9/15 – Blink-182

Yo

Järgmine album, mis sellest aastast pikaks ajaks meelde jääb, on poppunkarite Blink-182 album “California”.

Kui Blink 00’ndate lõpus taas kokku tuli, tundus, et tegelased on oma erimeelsustest üle saanud ja üheskoos kirjutatud “Neighborhoods” oli minu jaoks nende seni tugevaim album. Siis aga kukkus asi samasse auku nagu kümmekond aastat varem ja bändi asutaja Tom DeLonge tõmbus bändiliikmete ja fännide suureks üllatuseks taaskord pildilt tagasi. Seekord ei jätnud aga ülejäänud liikmed Mark Hoppus ja Travis Barker asja sinnapaika, vaid leidsid kiiresti asenduse Alkaline Trio laulja Matt Skiba näol. Vokalisti vahetus on alati keeruliseim asi, mida bändi ajaloos juhtuda saab, kuid seda üllatavam oli tulemus – üle 15 aasta taas Billboard’i tabelis number üks ning bändi esimene Grammy nominatsioon.

Kui aasta alguses ütles Hoppus, et uus album tuleb tõeline Blink-182, nagu me seda milleeniumi-ajastust teame, siis see kõlas veidi absurdne. Maailm on edasi liikunud ja lihtne kolme-duuri poppunk ei ole enam ammu moes. Pigem olekski siinkohal oodanud edasiarendust “Neighborhoods”‘ist, midagi veidi sisukamat ja varieeruvamat. Siiski peeti sõna ja album kõlab rohkem nagu järg 2003 aastal ilmunud omanimelisele albumile. Või isegi nagu veel varjasem Blink’i looming. Üllatusmoment seisneb selle albumi puhul aga pigem selles, et see album suudab sellist emotsiooni pakkuda, nagu olekski praegu aasta 2003. Albumil on muidugi tunda kohati süntidel tuginevat kaasaegset rokkmuusikat, lisaks on trummar Barker aastatega aina efektsemaks muutunud, mistõttu lood on igas mõttes täidetud ning viimistletud. Kuidagi tundub see tervik seega ühtviisi nostalgiline ja värske samaaegselt.

Kui nüüd minna veidi detailsemaks, siis peab välja tooma mõned punktid vokaali ja instrumentaali kohta eraldi ka. Vokaali osas on Skiba väga õige asendus DeLonge’le. Hääl on kohati sarnane, mistõttu tuimema fänni petab piisavalt ära, samas on hääl veidi mahedam, mistõttu sobib Hoppus’e häälega paremini kokku. Kui eelmistel albumitel olid kummagi vokalisti lood selgelt erinevad ja üksikutes lugudes suudeti vokaalid kokku kõlama saada, siis uuel albumil on sellised ühe vokalisti lood pigem erand. Instrumentaali koha pealt on lisaks trummide efektsusele ja lisandunud süntidele muutunud ka suhtumine tervikusse – palju on loo jooksul muutuvaid rütme ja viise, sealjuures salmide erinevus ja lugude valdav lühikene kestus paneb kõik lood päris kiiresti omavahel segunema ja mul läks ikka mitu kuud aega, enne kui lood piisavalt selgeks said, et meelde jätta, mis fraas on millises loos. Seda huvitavam, et tegu on poppungiga, kus iga fraas on lihtsalt meeldejääv.

Dawn

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: