’16 albumid #11/15 – Otep

Hei

On aeg vahepeal rääkida ka millestki rajumast, kui senine list pakkuda on suutnud: jõuline metal-naine Otep ja tema värskeim album “Generation Doom”.

Mõni aasta tagasi teatas Otep Shamaya, et muusika tegemisel on lõpp ja bändi viimaseks albumiks jääb 2013 aastal ilmunud “Hydra”. Otep’i viimastes albumites oli tunda, et ideed on otsa saamas ja pigem raiuti vanu tuntud radu pidi ja viimased üllatused jäid 00’ndate lõppu. Mitte et “Atavist” ja “Hydra” oleks üdini halvad albumid olnud, kuid sisu läks võib-olla liialt rändama. Kui nüüd Otep ootamatult siiski uue muusikaga naases, oli esimest korda albumit kuulates üllatus suur. Plaadifirma vahetus ja uuesti bändi üles ehitamine on mõjunud vägagi värskendavalt. See kõlab nagu järg 14 aastat tagasi ilmunud debüütalbumile “Sevas Tra”. Eks vahepeal on veel neid häid albumeid olnud, kuid “Generation Doom” on vaieldamatult kõige energilisem ja viimistletum. See teeb sellest albumist võib-olla mõnedele fännidele veidi ebaloomuliku jätku Otep’i diskograafiale, kuna puuduvad bändile iseloomulikud kunstilised mõtiskelu palad, mis parimatel päevadel täitsid tunniajasest albumist ligi kuuendiku. Enam pole aga aega rahulikult luuletada, vaid lajatatakse igas suunas nii teravalt kui võimalik. Siinjuures on huvitav, et räppimine pole tagasi pelgalt sisutäitena nagu algusaegadel, vaid täitsa omaette stiilielemendina (näiteks loos “Equal Rights, Equal Lefts”).

Plaadi parimate palade hulka kuulub aga üllatuslikult cover Lorde hittloost “Royals”, ja see kõlab selgelt paremini kui originaal, kuna emotsioon on ehedam ja bänd ise on ka vast rohkem alternatiivne kui miljoneid plaate müünud Lorde. Kohe “Royals”‘i järel kõlab plaadil aga vast kõige ehedam näide Otep’i raadiosinglitest – selgelt peavooluroki kõlaga ja puhaste vokaalidega albumi avasingel “In Cold Blood”. Otep’i puhul on aga huvitav märkida, et albumitel esinevad raadiosinglid on oma sisult ja energialt küll esmapilgul täiesti erinevad ülejäänud albumist, kuid siiski piisavalt omanäolised, et tüüpilisest peavoolurokist eralduda, sisaldades naiseliku vokaaliga ühilduvat meloodilisust, aga olles samas raskevõitu kõlaga. Plaadi kõige keerulisem lugu on aga lõppfaasis kõlav nimilugu “Generation Doom”, kus tundub, et plaadi lõpetuseks on lihtsalt kõik rauad tulle visatud ja tehtud üks lugu, mis kajastab kõike, mis bändil plaadi kirjutamise ajal pähe on tulnud.

Dawn

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: