20 aastat räpikunsti

Hei

Eelmise aasta lõpus ilmus Genka loomingust ülevaadet andev kogumikalbum “XX”. Kui tavaliselt teen ma albumitest arvustusi, siis seekord tundus olulisem rääkida sellest, kuidas plaadil kõlav looming on mind nende viimase 18 aasta jooksul saatnud (no ja mida olekski arvustada kogumikalbumi puhul?).

90’ndatel, kui hakkasid Eestis pead tõstma räppmuusika esimesed tõsiseltvõetavad katsetused eesotsas Cool D ja Must Q’ga, siis ega ma väga biiti ei tajunud. Eks vanus ja ajastu olid teised. Esimest korda hakkas see stiil mulle veidi enam muljet avaldama aastal 1998, kui kokku pandi kamp nimega A-Rühm. Kuigi ma olin oma räpi-fännist venna kaudu kuulnud midagi ka enne bändist nimega Toe Tag, oli A-Rühm siiski esimene tõsisem kokkupuude ka Genka riimidega. A-Rühma debüütalbumi lemmiklooks kujuneski lõpuks “Rahvused on surnud” (muidugi omaette klass on ka vahepala/hidden-track “Popmuusika”). Sealt edasi hakkasid ajapikku mulle kõrvu jääma aga just need lood, kus kaasategev oli Genka – loeteluna käesolevalt kogumikalbumilt “Tallinn”, “Rahvused on mittesurnud”, “Pühapäevasuitsetajamemuaarid”, “Suvi on käes” ja “Porrr!”. Eesti räppmuusika kasvas samal ajal meeletu kiirusega täiesti omaette skene‘ks, kus oli järsku artiste jalaga segada ning seda enam hakkas minu jaoks välja paistma sellest massist Genka ja tema oskus sõnu seada – olles ühtaegu nii terav, loominguline, casual kui omapärane.

Pean tunnistama, et siiski olin ma 00’ndate esimesel poolel veel räppmuusika jaoks ebaküps. Kuigi kuulasin juba hulganisti USA rap-metal’it ja nu-metal’it, oli kitarrivaba rütmimuusika minu jaoks kõla poolest tühi. Ainult hea riimirebija suutis mingeid lugusid mu teele sokutada (eelmainitud kuus lugu näiteks). See on ka põhjus, miks Toe Tag’i “Legendaarne” album mu teelt kuidagi kõrvale jäi – mingid üksikud lood sealt küll sattusid mulle ette, kuid terve plaadi hankimine jäi toona ära. Kui mõelda, mis tõi mu räppmuusikale aga lõplikult külje alla, oli ehk aasta 2005 lõpus ilmunud Fort Minor’i album “The Rising Tied” – siis avastasin ma ka selle, kuidas rütmiinstrumentidest tulev kõla võib kokku ikka muusikana kõlada, mis siis lõpptulemuses head riimi toetab. Esimeseks kohalikuks katsejäneseks sai A-Rühma teine kauamängiv “Leegion”, mille vaieldamatu lemmiklugu “Korra lahkuks korra kaoks” on ka Genka “XX” plaadil esindatud. Olgugi, et täispikk räppalbum oli võibolla keeruline hoomata, siis Dj Critikal’i biidid andsid võimaluse jääda plaadi juurde ka kohtades, mis seni tundusid minu jaoks ebareaalsed. Tolle albumi suurimaks plussiks minu meelest olidki Genka salmid ja riimid. Mitte et teised oleks kuidagi nõrgemad, see on pigem selline isikliku maitse küsimus, mis mulle sobis antud kontekstis paremini.

Aasta 2009 võib aga märkida seda aega, kus ma Genka muusikaga lõpuks igapäevasel tasemel sõbraks sain. Ilmus Toe Tag’i album “Kõik on formuleerimise küsimus”, mis on minu jaoks seni läbi aegade parim räpialbum. Paul Oja biidid ja instrumentaalne vormingutega mängimine ja sinna peale väga edukalt laotud Genka ja Revo riimid on vast ühtlaseim tervik, mida räppmuusikas teha on suudetud. Too album keerles minu playlist’is ca poolteist aastat järjest ja ma kujutan ette, et see on üks suurimaid saavutusi, mida üks album on viimase 10 aasta jooksul minu silmis (kõrvus) teha suutnud.

Genka loomingus on pärast seda toimunud mitmed muutused, kuid riimirebimise oskus on jäänud alati kõrgeimaks klassiks. Sealjuures “Oleg Kosjugini EP” andis väga hea olmelise ülevaate keskmisest eestlasest, Paul Ojaga kahasse tehtud “Genka / Paul Oja” album oli aga väike raputus räpimaailmas, sest jätkati suuresti Toe Tag’i rada, kus tähtis pole ainult biit ja riim, vaid kus loeb rohkem nende sümbioos läbi erinevate eksperimentaalsete helide ja progressiivsete struktuuridega. Sinna vahele veel osalus saates “Laula mu laulu”, kus Genka näitas oma oskust oma vokaalidega mängida vastavalt vajadusele räpist rokini. Genka “XX” album lõppeb aga võibolla veidi veidras kohas, andes viimase kaheksa aasta lõikes ainult kaks laulu, mis ei ole vast nii ikoonilised, kuid mis on võibolla taotluslikult vahepealseks mõttepausiks tulevas(t)ele kogumikalbumi(te)le.

 

Dawn

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: