Elroni moshpit

Hommik algas ilusti, ainult pasa lõi lahti,
Magasin vaid kolmeka, sest rohkem polnud mahti.
Nüüd seisan rongis teel ülikoolilinna,
Situatsioonikomöödia, mis mõnele käib pinda.
Vahekäigu tants, mis toimub alailma,
Varvas varba kõrval, aga eal ei vaata silma.
Tee on kõigil üks, kuid missioon mitte nii raudselt,
Keegi väljub, keegi jälgib vabanevaid pinke konstantselt.
Selle kõrval on loomaaia elu lill,
Raudpuuri pistetud kolmesaja eluka tšill.
Jälle möödub keegi, nühkides vastu mind,
Ega häda anna häbeneda, kui C-ala ootab sind.
Ja juba Emajõgi, varsti lõpeb sõit,
Möödub elus jälle üks katsumusterohke lõik,
Ainus, mida mõtlen, kui koju jõudnud kõik,
Kas tasus ennast ära see väike ajavõit..

Advertisements

Maneeži – Priisle

Ma vihkan seda, kui väljumiseks peab vajutama nuppu.
Ma vihkan seda, kui valideerimissüsteem on jäänud lukku.
Ma vihkan seda, kui pean kuulma väikse lapse nuttu.
Ma vihkan seda, kui narkomaan jääb minu kõrval tuttu.

Ma vihkan seda, kui suvel aknad ei käi lahti.
Ma vihkan seda, kui tagapingil liiga palju prahti.
Ma vihkan seda, kui seljatoele soditud on tähti.

Kuid siiski lõpp-peatuses mul väljuda ei ole mahti…